Väikeettevõtjale terendab riigihangetel osalemine

„Muudatus on lihthankemenetluse ülempiiri tõstmine asjade ja teenuste ostmisel 20 tuhande euro võrra, 59 999 euroni. See näitab usaldust hankijate suhtes, lihtsustab protseduure ja olulisim: annab võimaluse arvestada senisest rohkem hankija või hanke eripäraga, jättes hanke korra hankija kehtestada,“ kommenteeris majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.

Majanduskomisjoni poolt kannab eelnõu riigikogus ette Maris Lauri. Tema sõnul on riigihangete puhul oluline, et hankel osalejatel ja avalikkusel oleks võimalik lihtsalt saada aru, miks hanke võitja osutus parimaks. „Läbipaistvus tagab selle, et võitja on tõesti parim. Samuti toob see hangetel osalejaid juurde, teeb hinnad soodsamaks ja välistab samal ajal alapakkumised,“ märkis Lauri.

Riigikogus 11. mai istungil esimesele lugemisele tulev eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.

Eelnõu näeb ette ka uue hankemenetluse liigi – innovatsioonipartnerluse, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näeb seadusemuudatus ette, et väikesemahulised (10% asjade ja teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta.

Eelnõuga luuakse alus üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus täielikult e-riigihangetele üle minna on 18. oktoobriks 2018.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu peamiseks eesmärgiks on suurendada riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendada hankemenetluse kulusid ning võtta üle kolm Euroopa Liidu direktiivi.